Krasnojarsk on nüüdseks jäänud seljataha nagu ka 29000km.

Velikie Luki, Pihkva Oblast ja siit edasi juba Eestimaa. Praeguste plaanide kohaselt peaksi ületam piiri Luhamaal laupäeva hommikul 9-10 ajal. Kui just midagi ei juhtu! Rattaga räägin ikka pidevalt, et ole nüüd vapper mu hiireke! Jah jäänud veel 1,5 päeva ja olen kodumaa pinnal kahjuk jah ka hetkel on taevas selline, et ega vist tänagi

Buton, ilm on väga karm! 8-9m/s tuult, iga möödasôitev veok pillub sind tuulega ja nüüd hakkas ka tibutama. Sôin just kôhu taaskord täis ja liigun edasi. Muidu vôiks öelda, et Moskvast lahkumine läks imelihtsalt, ainult 1 väike seik oli, kui mingi kloun ei teagi kas stardipüstolist vôi … Möödasôidul täpselt minu kôrval pani sellise terva

Vladimir, 33000 särab spidomeetril! Aga tôsiasi on see, et on läinud väga raskeks! Muidugi on omaosa tuulel 6-7 m/s ja paraku otse vastu, kindlasti on jäljed ka eelmistest päevadest 194, 214 ja siis veel 222. Ja muidugi ka kukkumine mis paraku annab veel tunda, pôlv sai kas väänata vôi pôrutada aga eile sôitma hakates oli

Kazan, kahe päevaga kaks kodarat ônneks on nüüd teed läinud paremaks, teedel on serv kus sôita. Kui vähegi vôimalik vôtan oma madala asendi ja … Tänast päeva alustasin puhaste aga veidi niiskete riietega. Kuna Tatarstani jôudes sain kella keerata kohe 2 tundi on nüüd tôsised probleemid aklimatiseerumisega, ei taha ju hommikul kell 5 ka väntama

Ufa Bashkiria, elusalt üle Uralite. Täna tasus jälle ära minu paranoilisus ja saagiks jalakarvadesse takerdunud puuk! Juba teine, kelle olen saanud kätte enne mingi jama korraldamist. Hommik algas meeletu vihmaga ja nii ma siis 2x istusin vihmavarjus. Nüüd loodan, et teed lähevad veidi ka paremaks… See mis oli tulek üle Uralite näen vist tulevikus ka